IMAVERE KOOL

sellest mis oli, on ja tuleb

Archive for the ‘sündmused’ Category

Käisime esinemas…

Posted by imaverekoolipere &emdash; 15/12/2009

…eakate jõululõunal eeskava osas. Kontsert, mida arvasime kestvat 10 minutit, venis tegelikult poole pikemaks. Kuidas küll aeg lendab, kui tore olla on 🙂

Kommi saime ka. Hästi ilusas kotis.

Posted in sündmused | Leave a Comment »

Süütasime advendiküünla

Posted by imaverekoolipere &emdash; 30/11/2009


3. klassi lapsed lugesid väikese luuletuse..

Külas oli Pilistvere kirikuõpetaja Herman Kalmus…

…kes ka advendiküünla süütas.

Ilusat jõuluootust!

Posted in sündmused | Leave a Comment »

Mälumäng- 1 veerand

Posted by imaverekoolipere &emdash; 23/10/2009

Selle aasta esimene mälumäng kandis suuri kaotusi elavjõus. Nimelt puudus 5 klass kes koos Sillamäe koolilastega on Eesti värve avastamas. Ja korvpallitüdrukud olid samuti eemal. Nii et kõige väiksemas mälumänguvõistkonnas (sel aastal on neid kokku kaheksa) oli täna vaid 2 liiget. Ka ei olnud tänased küsimused just lihtsate killast. Soovite ka oma teadmisi proovida? Palun väga, siin nad on (vastused on selle postituse lõpus)  🙂

  1. 22. oktoobril 2009 süüdati Olümpias (Kreeka) järjekordsete taliolümpiamängude tuli. Nimetatud mängude avatseremoonia toimub 12. veebruaril 2009. Kus? ( riik + linn 2 p)
  2. Mis puu on teise nimega niinepuu?
  3. Maailma esimest allveelaeva demonstreeriti aastal 1624 Inglismaal. Mille abil see laev edasi liikus?
  4. Kes või mis on taksidermist?
  5. Viljandil on 7 sõpruslinna. Neist kaugeim on USA ’s asuv Frostburg . Kui kaugel Viljandist see linn asub? (+/- 300 km)
  6. Kes on pildil?images
  7. Kus ja mis aastal toimub mängufilmifilmi “Sigade revolutsioon” tegevus? (2p)
  8. Millise helilooja mitmendast sümfooniast on pärit Euroopa Liidu hümni meloodia? (2 p)
  9. Mis spordialal on teatevõistlus  4 x 7, 5 km?
  10. Kui palju kaalub 1 cm3 vett?
  11. Mari isal on viis tütart: 1. Nana , 2. Nene , 3. Nini , 4. Nono . Mis on viienda tütre nimi?
  12. Nimeta kunstnik, kes joonistas ja kirjeldas esimesena langevarju (aastal 1485), olgugi et praktiliselt katsetati nimetatud seadeldist alles 300 aastat hiljem?
  13. Mis või kes on anesteetikum?
  14. Nimeta tööriist, mille abil vanasti viljateradest käsitsi jahu tehti?
  15. Tänapäeval autasustatakse olümpiamängude võitjaid kuldmedaliga, antiik- Kreekas said aga võitjad autasuks vaid ühe asja. Mille?
  16. Lendorav on Eestimaa Looduse Fondi vapiloom. Sellel väga haruldasel loomal on komme teha oma pesa seest mädanenud puu õõnsusse. Millise puu õõnsust armastab lendorav kõige rohkem?
  17. Prantslane Blaise Pascal võttis Baromeetri kõrval kasutusele veel teisegi leiutise, prantsuse keeles kandis see leiutis nime carrosse, eesti keeles algab see sõna b-tähega. Millest jutt?
  18. Mis nime kannab pikkusühik, mis võrdub meridiaanikaare ühe kaareminuti pikkusega laiusel 45°?
  19. Milline Kesk-Euroopa riigi keel kuulub koos eesti ja soome keelega soome-ugri keelkonda?
  20. Mis automargi logo on pildil? images (1)
  21. USA patendiarhiivis on umbes 4400 patenti selle leiutise kohta. Leiutise liigid kannavad ka erinevaid nimetusi- kägistaja, purustaja, liimija jne. Igal aastal registreeritakse umbes 30 uut ideed. Aga mitte kellelgi pole õnnestunud valmistada midagi paremat kui John Masti 1890. aastal patenteeritud klassikaline variant. Millest on jutt?
  22. Mida mõõdetakse Geigeri loenduri abil?
  23. Statistika järgi müüakse või kingitakse igas minutis 47 TEATUD RAAMATUT. Mis raamatust on jutt?
  24. President Lennart Meri ’l oli ka teine eesnimi . Nimeta see.
  25. Tumm inimene läheb poodi ja tahab osta hambaharja. Ta näitab müüjale žestikuleerides kuidas ta hambaid peseb, müüja saab temast aru ja müüb hambaharja. Järgmisena tuleb poodi pime mees, kes tahab osta päikseprille. Kuidas ta viitab sellele, mida tahab?

Ja siin on ka vastused:

1. Vancouver, Kanada

2.  pärn

3. 12 aerutaja abil

4.  topisetegija

5. 7005 km

6. Reinhold Kamsen

7. 1986 a , õpilasmalevas

8. L van Beethoven, 9. sümfoonia

9. laskesuusatamine

10.1 gramm

11. Mari

12. Leonardo da Vinci

13. tuimesti, narkoosivahend

14.käsikivi

15. oliivipuuokstest pärg

16. haab

17. buss

18. meremiil

19. ungari

20. buick

21. hiirelõks

22. radiatsioon

23 Piibel

24. Georg

25. küsib

Mitu punkti sa said? 😀

Posted in sündmused, Uncategorized | Leave a Comment »

Kuidas me “Sipsikut” vaatamas käisime (4. klass)

Posted by imaverekoolipere &emdash; 21/10/2009

sipsik34. klass käis vaatamas Viljandi Laste- ja Noorteteatri etendust “Sipsik”. Pildid pärit nimetatud teatri kodulehelt.
sipsik1
Marjette: Mulle meeldis Sipsik, sest see oli nii armas etendus. Mulle meeldis kõige rohkem, kui Anu vaatas kotti ja leidis Sipsiku.
Liilia: Me sõitsime kooli eest “Sipsikut” vaatama. Mulle meeldis. Seal olid ühed mesilased, keda Sipsik minema hirmutas. Siis olid Sipsik ja Anu üksi kodus. Anu leidis kotist viltpliiatsid. Sipsik ja Anu hakkasid joonistama ja igaüks joonistas iseenda.
sipsik2
Pirkit: Ma käisin “Sipsikut” vaatamas. Seal olid nii head näitlejad. Eriti siis, kui Sipsik rääkis, sest tal oli naljakas hääl.Ta ei saanud eriti millestki aru. Mart oli Anu vanem vend kes tegi nuku hea südamega ja see ärkas ellu. Anu oli Sipsiku omanik. Seal oli väga palju naerda.
Ragnar:Etendus oli lahe. Sipsik oli lahedasti riides. Bussisõit sinna oli lahe. Etenduses olid ägedad näitlejad. Kõige lahedamalt mängis Sipsik. Tagasisõit oli vewel kõige lahedam. Kooli tagasi tulles hakkas igav.
Kadri: Käisime Paide kultuurikeskuses “Sipsikut” vaatamas. See oli tore. Hakkan loo algusest peale. Anul oli sünnipäev tulemas ning Mart tahtis talle kingi teha. Vanaema aitas Marti ning nad tegid Sipsikut nii suure hoole ja armastusega, et Sipsik ärkas ellu. Ta õppis kiirelt rääkima ning Anul ja Mardil oli temaga hea aega veeta. Nad mängisid vihmasadu ja tormi, televiisorit, kusa Sipsik esitas laulu ja Anu oli Niki ja Mart oli Peep Taimla. Kokkuvõttes oli see tore etendus.

Posted in lapsesuu, sündmused | Leave a Comment »

Oktoober on Hea Õpetaja Kuu

Posted by imaverekoolipere &emdash; 07/10/2009

Kõigepealt väike  ülevaade  kogu oktoobrikuu kestvast „Hea õpetaja kuu“st, mis toimub üle Eesti ning mille eesmärk on tunnustada õpetajaid ja tuletada ühiskonnale meelde, et õpetajad teevad väga olulist ja väärtuslikku tööd. Loodetavasti tõuseb pikemas perspektiivis selle kaudu ka noorte huvi õpetaja elukutse vastu.Kuu jooksul tekitavad hea õpetaja kuu ürituste läbiviijad diskussioone teemadel „Mis on hea haridus?“, „Mis teeb ühe „hea õpetaja“ heaks?“, „Kas meil on hea haridus ja head õpetajad?“. Sellesse kuusse jääb ka õpetajate päev ja täiskasvanud õppija nädal.
Kuu tegevused on jaotatud teemanädalatesse.
5.-9. oktoober: Koolikümblusnädal – Imavere koolis 6. oktoobril lastevanemate koosolek.
12. – 16. oktoober: Minu lapse kool – Lahtiste uste päev Imavere põhikoolis 13. oktoobril.
19. – 23. oktoober: Tagasi kooli – Paljusid tunde annavad külalisõpetajad- lapsevanemad, kooli vilistlased jne jne. NB! Kui mõni lapsevanem/vilistlane/kes iganes sooviks samuti end korraks õpetajana proovile panna, siis andke teada siinsamas– postitage artikli alla kommentaar.
Seda nädalat korraldab üle-eestiliselt sihtasutus Noored Kooli koostöös presidendi kantseleiga.
Lähemat infot saab lugeda õpetajakuu ja tagasikooli kodulehtedelt.

Posted in sündmused, teadmiseks | Leave a Comment »

Mihklipäeva mihklilaat

Posted by imaverekoolipere &emdash; 29/09/2009

Kuna meie koolis ühtegi Mihklit ei õpi, siis olime sunnitud ilma nendeta läbi ajama. Küll olid aga paljud teiste nimedega lapsed mihklid laadal kauplema. Sellekordse laada teema oli siis (nagu juba eelpool mainitud) lihtsad ja soodsad küpsetised. Lausa üllatav oli, mida kõike lihtsalt ja soodsalt teha andis. Ja et lugejal suud mitte niisama vesiseks ajada, avaldame siinkohal ka laste kaasatooduid retseptid, ikka selleks et te neid kodus järele proovida saaks.Niisiis, alustame 🙂
ÕUNA-KOHUPIIMA KOOK
Põhi:
6 dl jahu
2 dl suhkrut
0,5 tl küpsetuspulbrit
200 g margariini
Küpsetuspulber sega jahu ja suhkruga, lisa margariinitükikesed, mudi sõrmedega ühtlaseks puruks. 2/3 puista vormi põhja, ülejäänu läheb pärast katteks.
Täidis
500 g kohupiima
200 g hapukoort
1 dl suhkrut
4 muna
1 sidruni mahl
4 õuna
Vahusta suhkruga munad, sega kohupiim hapukoore ja sidrunimahlaga, lisa vahustatud munad ja vala vormi, peale kooritud õhukesed õunaviilud. Lõpuks ülejäänud puru. Küpseta 200 º C juures 35-40 minutit.
IMG_5523

MANNAKOOK
IMG_5524
1 klaas mannat
1 klaas hapukoort
1 klaas suhkrut
3 muna
Kõik kokku segada ja pannile. Küpsetada 180 º C juures kuni on ilus kollane ja ei jää tiku külge
LUSIKAPANNKOOK ÕUNTEGA
2 muna
150 g keefiri või hapupiima
150 g jahu
veidike küpsetuspulbrit
suhkrut, soola maitse järgi
IMG_5527
2 suuremat õuna koorida ja tükeldada väga väikesteks tükkideks. Segada taignasse. Praadimiseks kasuta veidi õli.
KAERAPÄTSID
100 g võid või margariini
2 dl suhkrut
1 dl rosinaid
2,5 dl kaerahelbeid
2,5 dl nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
0,5 dl piima
IMG_5526
Sulata või. Lisa suhkur, rosinad, kaerahelbed, jahu ja küpsetuspulber. Vala hulka piim ja sega ühtlaseks taignaks. Tõsta küpsetuspaberiga kaetud plaadile lusika abil väikesed pärsikesed. Küpseta ahjus 200 kraadi juures 10 minutit (või kuni parajalt pruun). Kokku saad umbes 30-40 kaerapätsikest.
ÕUNA- KANEELIMUFFINID
12 tk
Imemaitsvad ja samas ka lihtsalt valmistatavad muffinid, mis on kõige paremad kodumaiseid hapukaid õunu kasutades.
Tainas:
3 dl nisujahu
2 tl küpsetuspulbrit
soola 125g võid
1,5 dl suhkrut
2 muna
1 dl piima
2 tl vaniljesuhkrut
2 õuna
Täidis:
1 dl nisujahu
0,5 dl suhkrut
50 g sulatatud võid
1 sl kaneeli
Peale:
kaneelisuhkrut
IMG_5531
Sega täidise ained ja jäta seisma. Sega suuremas kausis omavahel kuivained:jahu, küpsetuspulber ja sool. Vahusta toasoe või suhkruga ning lisa ükshaaval ja pidevalt vahustades munad. Sega vahu hulka piim, vaniljesuhkur ja kuivained. Kata muffinipanni pesad pabervormidega. Täida pesad poolenisti (1 spl igasse) taignaga, jaga peale täidis ja kata see veel 1 spl taignaga. Koori õunad, lõika mõlemad 12 viiluks ja vajuta viilud taignasse. Puista peale kaneelisuhkrut. Küpseta 175-kraadises ahjus 25 minutit või seni, kuni muffinid on pealt kuldpruunid.
HEAD ISU!

Erilised tänud retseptide jagamise eest : perek. Härm, Järve, Siilak, Jürissaar ning Paimla 🙂

Mis laadal veel toimus ja millega seal kaubeldi, selle kohta vaata pilte meie kooli albumist.

Kohtumiseni Mihklilaadal’2010 🙂

Posted in kokkamine, rahvakalender, sündmused, tehtud | Leave a Comment »